Väldi lõppu enne algust

Armastuse lõppu on parem vältida juba enne selle algust. Tuleb end harjutada vaatama maailma armastuskunstniku pilguga. Püüda näha teistes head. Lubada neil olla teistsugune, harjumatu, arusaamatu. /.../ Olla valmis ka ennast muutma, loobuma mõnest kaljukindlast "põhimõttest", mis võib olla hoopiski eelarvamus. /.../ Mõelda ja tunda ISE, mitte nii, nagu teised õigeks peavad.
Erik G. Hanson
Põhjanael 6/1990 lk 24

Sinule mõeldes 2

Ma tahaksin olla su lähedal,
hoida hellalt oma käte vahel
ning kallistada seni,
kuni kätes raugeb jõud.

Tahaksin silitada su armast näokest
ja suudelda õrnalt su huuli.

Ma tahaksin öelda,
et armastan sind.
Kuid ei!

Ma ütlen, et ei armasta.
Ütlen, et see kõik, mis oli,
oli mäng, et see oli võlts.

Tegelikult ma valetan.
Valetan nii enesele kui ka sinule.

Aga võib-olla ka mitte.

Minu ilmumata luuleraamatust "Sinule mõeldes"

Sinule mõeldes 1

Mu mõtted hõljuvad tuules
justkui juuksed
ning õige tasa on tuules
kuulda mu enese nuukseid.

Kas jälle saab otsa kõik?
Nagu eelmine kord...

Või ehk peatub siin elulõik,
et alustada veel kord?

Ma kardan, et ma enam ei suuda
seda kõike nõnda taluda-
muuta taas oma elu suunda,
et saatuse õigsuses veenduda.

Minu ilmumata luuleraamatust "Sinule mõeldes"