Esivanematel külas

Vahel on tunne, et oled eksinud. Mitte teinud viga, vaid kaotanud sihi. Siis tuleb see üles leida. Tuleb tagasi minna juurte juurde, sinna, kust kõik sai alguse.

Esimene sihtkoht, vanaema. Ikka energiline, olgugi, et päikese all juba 1926. aastast. Kui tema suudab, jaksab, võib - kas mina olen siis kehvem?

Väikese sõbra vanaema. Alatasa ümbritsetud lastega, ja lastelastega. Lisaks veel töö ja helkurid. Kümned tuhanded valgusepeegeldajad. Soovin, et valgust, mida peegeldada, jaguks talle veel paljudeks päevadeks.

Kalli sõbranna isa. Tal on isa. Vähemalt kord aastas on ta olemas. Ja tal on tütar, keda oodata. Ta tuleb, ta on oodatud külaline. Tahaks isakoju minnes sama tunda. Kasvõi kord aastas.